Kirjastamispoliitika alused ja publitseerimise kord
KINNITATUD rektori 2. mai 2024 käskkirjaga nr 10
1. KIRJASTAMISPOLIITIKA ALUSED
1.1. Tallinna Ülikooli kirjastuse (edaspidi: kirjastus) eesmärk on olla tõsiseltvõetav,
akadeemilise suunitlusega ja intellektuaalse kirjanduse väljaandja, kelle osaliselt võõrkeelsetel
väljaannetel on kõrgel tasemel noteering ETIS-e klassifikaatorites ning rahvusvaheline levik. Selle
kõrval näeb kirjastus oma missiooni teaduse populariseerimises ja kaasaegse teadusmõtte
vahendamises Eestist ja välismaalt.
1.2. Kirjastustegevuses järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud, sh Elsevieri/Scopuse,
publitseerimise eetika üldpõhimõtteid.
1.3. Kirjastus annab esmajoones välja ülikooliga seotud õpetlaste teaduspublikatsioone ja
monograafiaid, avatud autorkonnaga kogumikke ja monograafiaid, õppekirjandust (sh
originaalõpikud, tõlked ja tõlkeantoloogiad) ning klassikaliste ja väärttekstide tõlkeid. Kirjastus
avaldab ükskeelseid originaaltekste (nii algupärandeid kui ka esmatõlkeid). Sarjakolleegiumi
nõusolekul on võimalikud põhjendatud erandid.
1.4. Kirjastuse toodang jaguneb sarjade (Acta, Gigantum Humeris, Bibliotheca jt) vahel, millest
igaühel on oma sisuline spetsiifika (akadeemilised originaaltekstid; peamiselt õppeotstarbelised
akadeemilised originaaltekstid ja tõlked; laiemale lugejaskonnale orienteeritud väärttekstid) ning
mis ilmuvad ühtses kujunduses. Kirjastuse kõigis sarjades ilmuvad ainult eelretsenseeritud tekstid.
1.5. Igal sarjal on oma valdkondlik toimetuskolleegium ehk sarjakolleegium. Sarja „Gigantum
Humeris“ kolleegiumina toimib kirjastuse üldkolleegium. Sarjakolleegiumide koosseisud võivad
osaliselt kattuda.
1.6. Sarjakolleegiumide põhiülesanne on sarjades ilmuvate teoste valik (kirjastamisettepanekute
läbivaatamine, nende heakskiitmine või tagasilükkamine, vajadusel ka parandusettepanekute
tegemine) ja eelretsenseerijate soovitamine kirjastusele eesmärgiga tagada ilmuvate teoste
kvaliteedikontroll. Sarjakolleegiumid esitavad lisaks soovitusi nii kogumike, monograafiate kui ka
õpikute-antoloogiate väljaandmise algatamiseks.
1.7. Kirjastuse sarjade kujundus on süsteemne. Valdkondlikku kuuluvust annab edasi
värvilahendus. Lisaks värvile eristab sarjade spetsiifikat esi- ja tagakaane riba kujundus.
Üldkolleegiumi otsusega on võimalikud üksikud põhjendatud kujunduslikud erandid.
1.8. Kirjastus annab välja ka üldkolleegiumi heakskiidul vastu võetud rahvusvahelise
teadusajakirja standardile vastavaid ajakirju ning levitab neid. Samuti on ülikooli üksustel ja
uurimisgruppidel võimalik luua kirjastuse alla uusi ajakirju. Uute ajakirjade kirjastuse väljaannete
sekka vastuvõtmise üle otsustab üldkolleegium.
1.9. Olles esmajoones orienteeritud kvaliteedile, seab kirjastus eesmärgiks hoida oma toodang
hinnalt taskukohane oma peamisele sihtgrupile, üliõpilastele ja laiemale intellektuaalsele
lugejaskonnale. Selleks taotleb kirjastus aktiivselt lisarahastust väärtkirjanduse avaldamist
toetavatest fondidest.
1.10. Kirjastuses publitseeritavate teoste autoritele, tõlkijatele, toimetajatele, konsultantidele,
retsensentidele, korrektoritele ja eessõna autoritele makstakse honorari vastavalt kokkuleppele.
1.11. Kirjastus püüdleb laialdase vastukaja poole oma trükistele (teadus)ajakirjanduses, teeb
tihedat koostööd meediaväljaannete toimetustega, osaleb raamatulaatadel ning võtab osa
intellektuaalsele ja akadeemilisele publikule suunatud üritustest ja programmidest.
2. PUBLITSEERIMISE KORD
2.1. Teose publitseerimise taotlemiseks kirjastuses on kaks viisi: uue raamatuprojekti ettepaneku
alusel või esitatud käsikirja alusel. Kui autor edastab kirjastusele teose käsikirja, on vajalik, et
käsikirjas järgitaks võimalikult täpselt kirjastuse vormistusjuhendit. Võõrkeelsete
originaalkogumike puhul võetakse vastu keeleliselt toimetatud käsikirju.
2.2. Kõik tellijad/autorid täidavad raamatu publitseerimise taotlusblanketi, koostavad teose
sisulise kirjelduse (1–2 lk) ning esitavad oma akadeemilise elulookirjelduse. Kui teose tellib
kirjastus, täidab taotluse kirjastus. Raamatuprojekti ettepanek või käsikiri esitatakse koos
taotlusega kirjastuse peatoimetajale, kes otsustab autoriga läbi rääkides, millisesse sarja
publikatsioon sobib.
2.3. Kirjastuses toimib eelvalikuprotseduur. Eelvaliku kriteeriumid on vastavuses kirjastuse
üldise kirjastamispoliitika, kirjastusmahu ja -plaanide, kvaliteedinõuete ja sarjade sisuga.
Erandkorras võib kirjastus vastu võtta ettepanekuid ka sarjavälisteks publikatsioonideks.
2.4. Kõik kirjastuse sarjades avaldatavad käsikirjad eelretsenseeritakse, v.a üldkolleegiumi
otsustatud erijuhtudel. Retsensentideks on kaks sarja kolleegiumi liiget või kaks kolleegiumi poolt
soovitatud eksperti. Kui oma käsikirja soovib avaldada sarja kolleegiumi liige, valitakse
retsensendid ülejäänud kolleegiumi abil tema osavõtuta. Kirjastuse sarjades avaldatakse ainult
eelretsenseerimise edukalt läbinud teoseid.
2.5. Ettepaneku alusel vastu võetud raamatuprojektist on kirjastusel õigus keelduda, kui
valminud käsikiri kahe retsensendi sõnul ei vasta ettepaneku sisule ja/või jääb kvaliteedilt
allapoole kirjastuse eeldatavat taset.
2.6. Eelretsenseerimine on ühepoolselt anonüümne, retsensendi nime ei avalikustata. Siiski võib
positiivse retsensiooni puhul autori nõusolekul kasutada katkendeid retsensioonist raamatu kaanel
soovitusena.
2.7. Retsensioonide koostamisel lähtuvad nende autorid kirjastuse retsensioonivormist.
Retsensent võib teha kirjastusele ettepaneku teos avaldada (õigusega soovitada parandusi),
avaldada ümbertöötatud kujul või avaldamisest keelduda.
2.8. Kui mõlemad retsensendid on teinud ettepaneku käsikiri avaldada, kuid üks neist soovinud
avaldamist ümbertöötatud kujul, suunatakse käsikiri ümbertöötamiseks. Kui mõlemad
retsensendid on soovitanud käsikiri tagasi lükata, siis käsikirja töösse ei võeta. Kui üks kahest
retsensendist on soovitanud käsikiri tagasi lükata, teine aga avaldada või avaldada ümbertöötatud
kujul, teeb otsuse sarjakolleegium. Kui üks kahest retsensendist on soovitanud käsikirja avaldada,
teine aga avaldada pärast ümbertöötamist, ei tähenda paranduste tegemine automaatselt, et tekst
avaldatakse, vaid retsensent peab andma ka oma nõusoleku. Kõikidel juhtudel annab lõpliku
heakskiidu käsikirjale sarjakolleegium.
2.9. Retsenseerimisel tekkinud erimeelsused lahendab sarjakolleegium