Indrek Ibrus: "Miks ja kuidas meedia muutub, on tõepoolest üksjagu erilist, kummalist ja täiesti vasuokslikku"
BFMi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus avab, mida ta nüüdismeedia õppekava meediauuringute mooduli üliõpilastele loeb ning milliste huvidega tudengeid on ta nõus juhendama.
Õpetad nüüdismeedia magistriõppes kursust nimega "Meedia innovatsioon". Millest see kursus räägib? Mis on hetkel selles valdkonnas oluline mida tahaksid esile tõsta?
See kursus on korraga nii kõrgteoreetiline kui ka äärmiselt rakenduslik ja konkreetne. Üheltpoolt võtame me majandusteadusliku innovatsiooniteooria ja teiseltpoolt mitmesugused kultuuri- ja meediamuutuste teooriad, püüame need kokku lõimida ja vaadata, mis on meediainnovatsioonis erilist. Ja ma võin öelda, et selles, miks ja kuidas meedia muutub, on tõepoolest üksjagu erilist, kummalist ja täiesti vasuokslikku. Aga selle teoreetilise töö kõrvale võtame me kohe kõige aktuaalsemad meediainnovatsiooni nähtused ja püüame analüüsida ja mõtestada, et miks need ikkagi sünnivad ja miks konkreetsel kujul ja mis lähiaastatel juhtuma hakkab. Loomulikult räägime selles kontekstis tehisintellektist, aga ka plokiahelaist, NFTdest, metaversumist, liitreaalsuest ja Veeb3st. Samuti meediast, mida hakatakse tarbima isesõitvates autodes või ka lihtsalt uutest uudisajakirjanduse formaatidest. Ja päris kindlasti räägime me ka sellest, kuidas meediainnovatsiooni protsesse juhtida, seda nii suurtes meediaettevõtetes kui ka väikestes idufirmades.
Rääkides meedia innovatsioonist – millised on siin eesti ajakirjanduse võimalused ja väljakutsed?
Ses osas tahan rõhutada, et suur osa sellest, mida me õpetame, on ise välja uuritud. See tähendab, et me ei loe vaid teiste kirjutatud tarku raamatuid vaid osaleme ise uute teadmise loomises ja teeme seda sagedasti koos meediatööstuse ettevõtetega. Hiljuti saime näiteks koos Ekspress Grupiga tehtud koostöö eest ka Tallinna linna ettevõtlusauhinna, kuna arendasime neile välja masinõpet kasutava sisumonitoorimise ja ajakirjandusliku kallutatuse analüüsimise mootori. Samuti arendame hetkel ERRile uute andmesüsteemi, mis hakkab organisatsioonile võimaldama nii uutlaadi tööprotsesse kui avalikkusele uutlaadi teenuseid. Koos idufirmaga White Rabbit arendame aga hetkel välja uut plokiahelate põhist filmilevi ja filmide tarbimise süsteemi, mis jätab enam raha filmide tegelikele loojatele. Seonduvalt, vastates küsimusele, suurimad võimalused ajakirjandusele on andemajanduse enda kasuks pööramises, seejuures tehisintellekti ja masinõppe kasutamises. Samuti hakkab plokiahelate kasutamine võimaldama uutlaadi meedia majandamise ning auditooriumi kaasamise viise. Kindlasti tuleb ka uus suur innovatsioonilaine koos nn metaversumi ehk ruumilise interneti arenguga. Ka selle viimasega tegelemiseks oleme käivitanud TLÜ sees niinimetatud metaversumi uurimise ja arendamise klastri, mille eesmärgiks teha mitmekesist koostööd Eesti ettevõtetega.
Milliseid tudengeid ootad? Milliseid teemasid oled valmis juhendama?
Ma ootan üsna mitmesuguseid tudengeid. Mulle meeldib koos tudengitega teha nii interdistplinaarsert teooriaarendustööd – lõimida kulturi- ja majandusteooriaid ja nõnda meedia arenemist mõtestada. Ja mulle meedib eriti, kui tudengid seejuures tahavad keskenduda nö suurtele väärtusküsimustele – milline on “hea” meedia, millest ühiskonnal on päriselt kasu. Aga mulle meeldiks väga tõmmata tudengeid panustama ka oma andmeuuringutega tegelevatesse või Veeb3 arengut analüüsivatesse projektidesse.
